Ajalugu

Eellugu. Aastad 1945–1952.

Aastal 1945 ühendati tolleaegse metsanduse tudengi Ilmar Reidla eestvõtmisel juba tegutsevad teaduskondade rahvatantsurühmad. Kujunes välja 10–12 tantsupaariga rühm, mis oli seega praeguse RKA esivanem. Juhendajaks oli rühmal Ilmar Reidla ning tantsijate arendamisele andis oma panuse ka kehakultuuriteaduskonna tudeng Ester Prinits, kes juhendas rühma aastatel 1948.–1952. Sel ajal esineti peamiselt üliõpilaste pidudel, kuid käidi ka pikematel kontsertreisidel: 1948. aastal Tartu–Riia–Kaunas–Vilnius–Tartu ja 1950. aastal Tartu–Tallinn–Leningrad–Petrozavodsk–Tartu.

RKA loomine. Aastad koos Helju Mikkeliga. 1953–1978.

Sünnilugu (1953–1955)

1953. aasta kevadel oli ülikooli rühma jäänud vaid neli paari. Nii ühineti Tartu Õpetajate Instituudi rühmaga, mida juhendas Helju Mikkel. Helju Mikkel ehk Memm, nagu suurem osa tantsijatest teda kutsub, sai ka kujunenud rühma juhendajaks. Kas oli tähtede seis soodne või mõjutasid mingid muud maavälised jõud, igatahes hakkas sellest hetkest peale ansambel juba arvestatavat kuju võtma. 1954. aasta sügisel oli tantsijaid nii palju, et tuli moodustada kaks segarühma ja naisrühm. Tantsijatele lisandus veel rahvapilliorkester Elmar Luhatsi juhtimise all – seega oli ansambel oma alguse saanud. Novembris 1955, kui anti ansambli avakontsert, kuulus sinna üle 40 üliõpilase. Juhendajateks olid siis Helju Mikkel rahvatantsijatel, Elmar Luhats orkestril ja Eleonora Mägi (Voites) lauljatel.

Lapsepõlv ja noorukiiga (1956–1964)

1956. aasta kujunes rahvakunstiansambli läbimurdeaastaks. Ansambli vanem segarühm valiti Eesti tantsijaid esindama Eesti NSV kunsti ja kirjanduse dekaadil Moskvas. Kuigi muu rahvas lapseohtu ansamblit veel tõsiselt ei võtnud ja isegi pilkenimega “tühikargajad” õnnistas, ei kõigutanud see ansambliliikmete eneseusku. Tugevat tööd tehti terve suvi ja teeniti sellega pooltele tantsijatele välja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjad, mis oli sel ajal päris hinnatud paber. Järgnevatel aastatel kasvas kiiresti ansambli esinemiste arv, kuid arvatavasti veel tähtsamaks kujunes asjaolu, et saadi olla uute tantsude sünni juures. Oli ju ansambel katselavaks Memme loodud tantsudele. Nii valmisid “Vanaisa polka”, “Otsapandjatse”, “Sõlesepad”, “Kärbis”, “Kase all”.

Suursündmuseks kujunes esimene välisreis kapitalistlikku Soome 1962. aastal, kui toimus Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi sõprusnädal. Minejate sõelumiseks tehtud kadalipp oli nii ränk, et veel sõidu eelõhtulgi eemaldati valitute nimekirjast “musti lambaid”.

1960. aastatel hakkas ansambel oma liikmetele andma lisaelukutse – rahvatantsuõpetaja – tunnistusi.

Täisiga (1965–1978)

Filmi elavad mustrid võtted

1965. aasta aprillis tähistas RKA oma 20. aastapäeva. 20 aastat täis tantsu – särtsakat ja põhjamaist, täis laulu – iidset ja igavikulist, täis pillilugu – lootusrikast ja rõõmu toovat. Nii nagu ka inimlapsele antakse ühel hetkel kätte pass ja “õigus olla täiskasvanud”, nii leidsid ka toonane TRÜ klubi juhataja Ants Siimer ja ansambli vilistlane Kaljo Soonets, et RKA on väärt “täiskasvanu paberit”. Nende poolt esitatud ülevaade ansambli tööst oli nii põhjalik, et 4. septembril 1965 anti TRÜ Rahvakunstiansamblile Eesti NSV teenelise ansambli aunimetus.

Kollektiiv aga muudkui kosus: 1966. aasta kevadel kuulus ansamblisse kaks segarühma, kaks naisrühma, rahvapilliorkester, lauluansambel ja solistid, kokku 98 inimest.

Ansamblil olid tekkinud ka omad sisemised traditsioonid – haljaoksaõhtu aastavahetusel, kevadine karikakrapäev, lisaks sünnipäevade tähistamine ja pulmades väravate tegemine.

Tolle perioodi ühed suurematest kontsertreisidest olid 1969. aasta ja 1973. aasta Tšehhoslovakkia reisid.

1978 jäi Helju Mikkel pensionile lõpetades ühtlasi ka tegevuse rahvakunstiansamblis. Üks etapp RKA tegevuses oli ümber saamas.

Valitsuse vahetus. Aastad koos Henn Tiiveliga. 1978–2002.

Henn Tiivel tuli RKAsse juba 1966. aastal olles ühteaegu nii tantsija kui treener. Memme lahkumisel saigi Henn Tiivelist RKA kunstiline juht.

Töökad aastad (1978–1991)

Tantsijad 1981. aastal

Algas paljude reiside ja kontsertide periood: september 1979 Vilniuse Ülikooli 400. aastapäev; märts 1980 Saksa DV; juuli 1980 Moskva Olümpiamängud; 1981 Eesti NSV Tantsupidu ja VIII “Gaudeamus” Riias jne. Kõige eksootilisema kohana jõuti 1988. aastal Eesti kultuuri päevade raames Vietnami.

1980. aasta kevadel tähistati RKA 35. aastapäeva, mille puhul anti kontsert Vanemuise kontserdisaalis. Üks RKA hiilgeperioode oli Tartu Ülikooli 350. aastapäeva aegu 1982. aastal, kui anti mitmeid kontserte ülikooli peahoone ees, Vanemuise kontserdisaalis ja staadionil. Ülikooli päevadeks Valgas tuli kokku ka uus orkester, nii et Valgas esines juba kaks orkestrit.

Ansambli traditsioonidele lisandus langevate ehtede pidu oktoobris, kus hakati vastu võtma uusi liikmeid. Ennemalt löödi tantsijaid liikmeks haljaoksa õhtul, kuid nüüd leiti, et üks tõeline tantsija peab olema ikka aasta läbi tugevat trenni teinud, enne kui teda täieõiguslikuks ansambli liikmeks saab võtta. Traditsiooniks kujunesid ka treeninglaagrid kaks korda aastas – veebruaris ja augustis.

Uue rahvusliku ärkamisaja alguses oli rohkesti kontserte ja esinemisi nii kodu- kui välismaal. Samas sai vabadus ansamblile mõnes mõttes saatuslikuks. Korporatsioonide ja seltside taaslubamine tõi endaga kaasa kaks tagasilööki – noormehed leidsid endale mujal tegevust ning ülikooli klubi oli sunnitud välja kolima oma armsaks saanud Tähe tn 3 hoonest.

Varjude aeg (1991–1996)

Ärkamine (1996–2000)

1996. aasta sügisel tuli taas kokku täieline koosseis, mis oma koosseisult oli rahvusvahelisem kui kunagi varem. Ansamblis käis Eesti rahvatantsu õppimas üliõpilasi Lätist, Norrast, Ungarist, New Yorgist ja koguni Jaapanist. 1997. aasta augustis võeti koos vilistlastega ette reis Ungarisse, mida seal käinud ansambli liikmed ainult positiivsete sõnadega mäletavad. 1998. aasta alguses tekkisid ansamblil probleemid trennide läbiviimisega, kuna omandiküsimuste tõttu oldi sunnitud treeningud Sõbra majast välja viima. Mõne kuu jooksul vahetusid treeningpaigad ja -ajad mitu korda, ansambli eksistents oli taas proovile pandud.

1998. aasta sügisel probleemid lahenesid ja ansambel võis taas Sõbra maja harjumuspärasesse keskkonda naasta. Tantsijate arv kahekordistus, oli olemas nii arvukas rühm, mida ei olnud nähtud enam aastaid. 1999. aasta kevadel oli tulemas nii XIII Gaudeamus Vilniuses kui ka XVI üldtantsupidu Tallinnas. Sestap oldi kõrgesti motiveeritud ja võeti vaevaks omandada nii Gaudeamuse kui tantsupeo repertuaar, mis tagantjärele meenutades oli päris kõva ettevõtmine. Lisaks jõuti selgeks õppida veel ka oma ansambli traditsioonilised tantsud, et neid sagedastel Gaudeamuse ja tantsupeo ülevaatustel ning mitmetel ülesastumistel ilmarahvale näidata.

1999. aasta algul toimus veel üks tähtis sündmus, mida ei saa mitte mainimata jätta. Nimelt iseseisvus TÜ Rahvakunstiansambli vilistlasrühm, kes siiani oli tantsu vihtunud Henn Tiiveli kõva käe all. Nüüdsest hakati treenima vilistlasrühma seniste liikmete Marge Värvi ja Kaljo Reigo juhatusel.

1999. aasta sügisel algas ettevalmistus ansambli 55. aastapäevakontserdiks, mis tantsijate jaoks tähendas eesti tantsust sootuks erinevate rütmide ja tempodega rahvaste tantsude õppimist. Lisaks pandi alus ühele uuele ja õige sportlikule traditsioonile: 1999. aasta sügisel toimusid esimesed TÜ RKA lahtised meistrivõistlused kümnevõistluses, mis sestpeale sügisel ja kevadel aset leidsid.

2000. aasta päädis ansambli juubelikontserdiga 18. novembril Vanemuise Kontserdimajas. Kontsert oli nii menukas, et sama kavaga jõuti esineda veel detsembris Tallinnas ja 2001. aasta kevadel Balti Rahvusvahelisel Tantsufestival Lätis Limbazis.

Uus sajand Aveli Asberi juhendamisel.

TÜ RKA Vanemuise suures majas

Sügisel 2002 kutsuti ansamblit juhendama Aveli Asber, kes oli värskelt lõpetanud Viljandi Kultuurikolledži.

/---/

2008/2009 hooaja esimene ettevõtmine oli 25. oktoobril toimunud Salme ja Ott Valgemäe tantsude võistutantsimine Tallinnas. Pealinnas kohtuti teiste ansamblitega ka 21. veebruaril peetud Lihaselõdvestusel.

Ansambli repertuaar kanti ette 30. mail Antoniuse õues Tartus, kus anti kevadkontsert “Tüdriku hõllandus”. Edasine möödus tegusalt. 6. juunil oldi väljas Peipsiäärsete maakondade laulu- ja tantsupeol, 13. juunil Tartu 140. juubelilaulupeol ja vahemikus 30. juuni kuni 5. juuli leidis aset rahvatantsijate suursündmus -- XVIII üldtantsupidu. 12. juulil esineti Tammistu mõisas ja 28. juulil olavipäeva pidustuste raames Vormsil.

2009/2010 algas sportlikult. Septembri lõpul toimusid X TÜ RKA lahtised meistrivõistlused mitmevõistluses.

Uusi tantsijaid lisandus ansambli ridadesse 12. oktooril Langevate lehtede õhtul, kus TÜ RKA täisliikmeteks võeti aasta ansamblis jalga keerutanud rahvatantsijad. Järgnes esinemine Tartus Herbert Masingu koolis ning novembri lõpul osaleti Emakeelse ülikooli 90. aastapäevaga seotud üritustel Tartus ja Tallinnas. Kalendriaasta lõppu tähistas traditsiooniline Haljaoksaõhtu, mida peeti 2009. aastal 18. detsembril.

Veebruari jäi talvine tantsupidu Viljandis koos TÜ RKA kontsertetendusega Pärimusmuusika aidas ja VIII naisrühmade võistutantsimine Võrus. 20. märtsil anti TÜ RKA 65 aasta juubelietendus Vanemuise väikses majas ning 2. mail 2010 korrati seda etteastet Valgas. Juuni algul oldi väljas teisel meeste tantsupeol Rakveres ja kuu lõpus Peipsiäärsete maakondade laulu- ja tantsupeol Elvas. Edukas kontsertaasta lõppes augustis sega- ja neiduderühma reisiga Hollandisse SIVO folkloorifestivalile. 

2010/2011

TÜ RKA Gaudeamusel Lätis

13. ja 15.09.2009 Uute tantsijate vastuvõtt kell 18 Sõbra majas

25.09.2009 XI TÜ RKA lahtised meistrivõistlused mitmevõistluses

01.10.2010 Noorema segarühma esindus astub üles Tartu Kaubamajas “Moekuulutajal”

09.10.2010 TÜ RKA treeningpäev Treffneris (C ja A rühmad).

18.10.2010 MTÜ Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel üldkoosolek + Teretulemast õhtu

28.11.2010 Uute tantsude konkurss Tallinnas

04.12.2010 Eesti Rahvatantsuansamblite Alaliidu liikmete kontsert Tallinnas

17.12.2010 Haljaoksa õhtu (TÜ RKA jõulupidu)

31.01.2011 XI Noorte Tantsupeo I eelproov

19.02.2011 rahvatantsukontsert „Kägara“ Paide spordihoones (segarühmad, neiud)

11.04.2011 XI Noorte Tantsupeo II eelproov

23.04.2011 V Maie Orava tantsude võistutantsimine (A, vilistlased)

12.06.2010 I Eesti Naiste Tantsupidu Jõgeval

24.-26.06.2011 XVI Tudengite Laulu- ja Tantsupidu Gaudeamus Vilniuses (3 segarühma)

1.-3.07.2011 XI Noorte Tantsupidu